RIIGI ROLL JA INIMESE VASTUTUS
“Riik, see olen mina!” Kes või mis on riik, ja milline see peaks olema.
Tänapäeval
on Euroopas mitmete riikide reformimisel eelduseks, et rahvas igatseb ja ootab
vähem sekkuvat, vähekulukat ja n-ö „nähtamatut“ riiki. Põhjamaade kogemus
näitab aga väga kõrget rahulolu süsteemiga, kus on kõrgemad maksud, kuid ka
rohkem teenuseid ja rahva poliitilist kaasatust. Kumba lähenemist soovime meie?
Eesti maksukoormus on EL riikidega võrreldes pigem madal, samas riigi poolt
pakutud teenused on tõhusad. Kriiside aeg on tõstnud turvatunde vajadust ning
ootust, et riik oleks „kohal“ ja nähtav.
Samuti on kriisid näidanud, et meie inimesed on valmis vabatahtlikuna
võtma vastutust ja panustama meie ühiselu paremasse toimimisse. Teisalt on
inimeste kaasalöömine nii riigi kui KOV-ide otsustusprotsessides madal ning
valmisaktiivsus jääb alla EL riikide keskmist taset. Kiirelt muutuvates oludes
on sobivaim aeg arutleda, millised on meie ootused riigile ja kuidas saan mina
riigi arengut toetada?
Millist
riiki me soovime - kas vastutus igapäevase heaolu ja elu edenemise eest lasub
inimesel või riigil?
Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:
Loe lisaks ning prindi vajadusel välja teema tutvustus ja faktileht:- Kas meie maksusüsteem ja avalikud teenused peaksid pigem lähtuma „õhukesest“ riigist või „paksust“ riigist? - Kuidas suurendada ühiskonnas usaldust, et ametnikud tegutsevad inimeste huvides?
- Milline on minu ja minu kogukonna valmisolek ühiskonda panustada (nt vabatahtlik töö, planeeringutes ja poliitikaotsustes kaasarääkimine, valimistel osalemine) ning kuidas seda toetada?
