HOOLIVA ÜHISKONNA PROOVIKIVID
Naeratasid mööduvale inimesele, aitasid lapsevankri bussi, tegid annetuse võõrale abivajajale - kui palju häid mõtteid ja hoolivaid tegusid lisandus sinu isiklikule heade tegude kontole täna?
Aga kas sa märkasid aidata kodutut või maas lamavat purjutajat? Kas oleksid valmis toetama vanglast vabanenud inimest astumisel tagasi tavaellu? Hoolimine on armastuse, sidususe ja kuuluvustunde alus ning seeläbi investeering tulevikku, kuid sageli me ei märka kõiki abivajajaid. Teadliku hoolimiseta oleks ka ühiskonna terviklik toimimine võimatu: nii majandus, kultuur kui ka poliitiline süsteem kukuksid kokku. Hoolimiseta ei kasva lapsed terveks täiskasvanuks, haiged ei taastu ja kogukonnad kiratsevad. Hoolimiseta kaob elurikkus. Teisisõnu - inimene ei saa elada hoolimiseta, sest koos eksisteerides tuleb tegutseda üksteise huvides ja vastastikku kasulikult. Igapäevaselt jääb aga hoolimine sageli tähelepanuta, kuni selle puudumine annab valusalt tunda.
Kuidas suurendada ühiskonnas hoolivust, üksteise märkamist ja abistamist?Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:
- Kuidas teha nii, et igaüks (nt eakad, lapsed, erivajadusega inimesed, vähemusgrupid, eesti keelest erineva emakeelega inimesed jt) tunneks ennast meie ühiskonnas hästi ja saaks võimetekohaselt panustada?
- Kuidas suurendada põlvkondade vahelist arusaamist ja läbikäimist, et eakate elutarkus ja noorte ärksus omavahel paremini põimuks ja üksteist toetaks?
- Mida teha, et inimesed märkaksid abivajajat nii
pereringis, lähikonnas kui ka kogukonnas laiemalt?