<< TAGASI TEEMAVALIKU LEHELE
RAAMATUKOGUDE UUENEV TÄHENDUS
Millal sa viimati
raamatukogus käisid ja miks?
Oled sa üldse
mõelnud, et Eesti on raamatukogude maa! Meie raamatukoguvõrk kujutab oma 871
avatud uksega Eesti kõige laiemat avaliku teenuse võrgustikku. Raamatukogusid
kasutab regulaarselt 50% Eesti elanikest ja aastas tehakse meil ühtekokku 12,2
miljonit laenutust. Üha enam külastavad inimesed raamatukogusid ka muudel põhjustel
kui raamatute laenutamine, kuid raamatukogude võrgustikus on peidus veelgi
suurem potentsiaal. Nii nagu kohvikus ei saa ainult kohvi ja tanklas ainult
tankida, nii ei pea ka raamatukogu olema ainult raamatute kogu. Näiteks pandeemia ajal sai seal välja
trükkida COVID-passe ja paljud maaraamatukogud on ka postipunktiks. Raamatukogu
on juba praegu oluline osa heast ja mõtestatud avalikust ruumist, mis soodustab
suhtlust ja kus ei domineeri kellegi ideoloogilised ega ärihuvid. Ühtlasi pakub
raamatukogu suurt emotsionaalset väärtust ka haavatavatele
elanikkonnagruppidele: teiste seas eakatele, väikelaste emadele, erivajadustega
inimestele, uutele kogukonnaliikmetele. Erinevad suhtlus- ja osalusvormid
teevad raamatukogust olulise sotsiaalse kohtumispaiga, millel on unikaalne
võimekus kaasata kodanikke, reageerida muutuvatele oludele, samuti tugevdada ja
sidustada kogukondi läbi ühiste kogemuste ning jagatud huvide. Kuid see pole
kindlasti veel kõik.
Milline
võiks olla raamatukogu, et sinna leiaks tee veelgi rohkem Eesti elanikke?
Mõtisklemist
ja arutelu võib alustada siit:
- Mis on raamatukogu roll ja tähendus sinu jaoks?
- Milliseid teenuseid võiksid 21. sajandi raamatukogud lisaks raamatute laenutamisele veel pakkuda?
- Milline võiks olla raamatukogu roll kogukonnakeskusena ja erinevate kriisidega toimetuleku toetamisel?
