500 inimest arutas Kliimaministeeriumi ja Riigikantselei üleskutsel 15. märtsist
15. aprillini kliimakindla tuleviku üle.
Arvamusrännak on kaasava juhtimise algatus ning ühtlasi kodanikuhariduse projekt, et üheskoos paremini mõista meie riigi ees seisvaid väljakutseid ja seada ühiselt sihte Eestile.
Arvamusrännaku formaadis toimunud arutelud toimusid 15. märtsist 15. aprillini. Vabalt valitud ajal, kohas ja koosseisus toimunud arutelud andsid kõigile soovijatele võimaluse avatult kaasa rääkida. Kogu- ja seltskondlikud arutelud toimusid 14 maakonnas. Kõige aktiivsem oli osavõtt Harju-, Tartu- ning Hiiumaal. Kokku kohtuti 46 paigas. Neist 21 arutelu olid avalikud, 25 peeti isekeskis. Ühtekokku kogunesid kliima ja keskkonna tuleviku üle nõu pidama üle 500 inimese. Mõttevahetustel osales keskmiselt 10 inimest, kõige populaarsemale kohtumisele kogunes suisa 38 osalejat. Keskmiselt kestsid mõttevahetused kaks tundi, kõige pikem arutelu oli suisa viis tundi pikk.
Arvamusrännaku kokkuvõtteks toimus 8. mail Kliimaministeeriumis arutelujuhtidele lõpuseminar. Koos ministeeriumi asekantslerite ja teiste ametnikega täpsustati saadetud ettepanekuid ning arutati võimalusi nende arvestamiseks edaspidises poliitikakujundamises. Seejärel andsid ministeeriumid ettepanekutele kirjalikult tagasisidet.
„Suur tänu kõigile, kes kaasa mõtlesid ja arutasid ning oma ideid ka meiega jagasid. Need 500 inimest, kes aruteludeks kokku tulid, näitavad selgelt, et kliimamuutustega seonduvates teemades ja lahenduste leidmises soovitakse kaasa rääkida. Meile jõudnud ettepanekud seejuures näitavad, et inimestele on oluline kvaliteetne elukeskkond, hästi toimiv transpordisüsteem ning hoitud loodus - kõik need teemad on tähtsal kohal ka kliimakindla majanduse seaduse koostamisel,“ kommenteeris Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.
Arutlemiseks pakkus Kliimaministeerium välja üheksa teemat, kuid arutleda võis ka muudel seonduvatel teemadel. Kohtumiste kõige populaarsemateks teemadeks osutusid loodushoid ja jätkusuutlik maakasutus, kliimasäästlik ehitus ja linnaplaneerimine, kliimamuutustega kohanemine, säästev liikuvus ning jäätmed ja ringmajandus. Konkreetseid ettepanekuid sõnastasid arutlejad nii omavalitsusele kui ka riigile.