Mis oleks, kui just Eesti ettevõtetest tuleksid lahendused, mis aitaksid kogu maailmas kliimakriisi leevendada?

Kliimaseadus peaks andma Eesti ettevõtetele selge ja usaldusväärse õiguskeskkonna ning keskkonnaalased eesmärgid, et saaks teha pikaajalisi otsuseid, investeeringuid ning luua uusi teenuseid ja töökohti. Kliima- ja keskkonnakriis on küll tõsine, kuid pakub ühtlasi võimalusi uute tehnoloogiate väljaarendamiseks ning nende ekspordiks, mistõttu tuleks suunata vahendeid tehnoloogia arendamisse. Peame võtma ise initsiatiivi, et pöörata väiksem keskkonnajalajälg ja kliimasõbralik majandus meie konkurentsieeliseks.

Eesti rohetehnoloogia sektori analüüsist selgus, et kõige suurem vajadus on taastuvenergia tootmise ja jaotamisega tegelevate tehnoloogiate järele. Uue ettevõtluse ning tehnoloogilise arengu soodustamiseks on riik loonud eraldi Rohefondi ning samuti antakse toetust ettevõtete ärimudelite uuendamiseks ja ressursisäästlikuks tegevuseks.  

Aruteluküsimus: kuidas teha nii, et Eesti ettevõtted oleksid kliimasõbralikud?
 
Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:

• Kas oled kunagi mõelnud sellele, kuidas ettevõtted saaksid rohkem panustada kliimasõbralikumasse tulevikku?

• Kuidas motiveerida ettevõtteid väiksema jalajäljega tooteid ja teenuseid pakkuma?

• Kuidas saaks valitsus aidata ettevõtetel liikuda kliimasõbralikuma tegevuse suunas?

• Kas oskad nimetada mõnda ettevõtet, kes tegutseb selle nimel, et tema tegevus oleks väiksema jalajäljega?

• Kuidas suhtud sellesse, et aina enam ettevõtteid avalikustavad enda tegevuse kohta andmeid, mis puudutab nende jalajälge ja mõju keskkonnale?