Kas olete korteriühistu koosolekul mõelnud hoone rekonstrueerimisele, aga summa tundub liiga suur või protsess liiga keeruline?

Üle poole Eesti hoonefondist valmis juba nõukogude ajal, kuid hinnanguliselt 80% praegustest hoonetest on endiselt kasutuses ka 30 aasta pärast. See tähendab, et meid ootab ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena ka tulevikus. Hoonefond moodustab riigi energiatarbimisest üle poole, kuid suur osa sellest energiast läheb hoonete halva energiatõhususe tõttu raisku. Näiteks Eestis võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C vähendada igakuiseid soojus- ja elektrienergia tarbimisega seotud kulusid umbes 50%.

Valitsus kiitis 2020. aastal heaks rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mille peamine eesmärk on Eestis 2050. aastaks terviklikult renoveerida vähemalt kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned. Seega on järgnevatel aastakümnetel vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet vähemalt energiamärgise klassi C nõuetele vastavaks. Aastateks 2022 kuni 2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks riigi poolt eraldatud 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha ja lisaks 25 miljonit eurot Ida-Virumaa renoveerimistõrgete lahjendamiseks.

• Kui rahul olen praeguse koduga ja millises hoones tahaksin ideaalis elada?
• Kui vaja renoveerida, siis kelle abi ja mille tegemiseks oleks mul vaja?
• Milliseid andmeid või näiteid tahaksin teada enne renoveerimisteekonna algatamist?
• Millist kasu minu elukeskkonnale peale küttearvete säästu peaks tooma suuremahuline renoveerimislaine?