<< TAGASI TEEMAVALIKU LEHELE

KLIIMASÕBRALIK TOIDUSÜSTEEM

Paljud meist armastavad eestimaist ja rikkalikku toidulauda, kas oled mõelnud, et ümberkaudsetes toidupoodides võiks olla rohkem kohalikku ja ja kliimasõbralikult toodetud toitu?

Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide pärineb loomakasvatusest, maaharimisest ja fossiilkütuste kasutamisest ning moodustab umbes 10% kogu Eesti heitkogusest. Igaühel meist on võimalik teha kestlikumaid toitumisvalikuid ning aidata seega kaasa toidusüsteemi kliimamõju vähendamisele. Kliimasõbralik toit ei pea ilmtingimata olema täielikult taimne, küll aga tasub läbi mõelda, kui palju ja milliseid loomseid toiduaineid tarbida. Ka Tervise Arengu Instituudi soovituste järgi tuleks eestlastel oma tervise parandamiseks senisest enam süüa köögivilju, täisteratooteid, marju ja puuvilju ning vähem piimatooteid ning liha.  

Oluline on tähelepanu pöörata ka toidu raiskamisele. Eestis tekib ligi 167 000 tonni toidujäätmeid aastas, kusjuures ligi 50% sellest kogusest tuleb kodumajapidamistest. Üks inimene tekitab oma kodus keskmiselt ligi 61 kg toidujäätmeid aastas. Euroopa Komisjon on hinnanud, et toidu raiskamise vähendamise kaudu oleks aastaks 2030 võimalik vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet kuni 2%.

Aruteluküsimus: kuidas muuta inimeste toidu tarbimise harjumusi kliimasõbralikumaks?
 
Mõtisklemist ja arutelu võib alustada siit:  

• Kas oled kunagi mõelnud sellele, kuidas Sinu toiduvalikud võivad mõjutada kliimat?

• Millised on Sinu arvates kõige olulisemad sammud, mida inimesed saaksid astuda, et muuta oma toidutarbimine keskkonnasõbralikumaks?

• Kuidas teha kohaliku toidu soetamine mugavaks ja kättesaadavaks?

• Kas oled teadlik kohalikest võimalustest, kuidas toetada keskkonnasõbralikumat põllumajandust?
  

• Kuidas olla kindel, et toit on kestlikult ja kliimasõbralikult toodetud?

• Kuidas vähendada toiduraiskamist?